Praegusel ajal, mil me ei saa ise maailma käia uudistamas, tuuakse maailm meie juurde. Nimelt on paljudel kuulsatel muuseumitel olemas veebiversioon -- ühed näitavad eksponaatidest pilte, teised teevad suisa virtuaaltuuri.
Minu seos arvutimuuseumiga
Tartu Ülikooli arvutimuuseum on küll väike, aga temagi eksponaate on võimalik kodust vaadata. Isiklikult mulle pole ükski väljatoodud arvutijupp või vidin tuttav. Ma kasvasin üles peres, mis sai oma kõige esimese arvuti kuskil 2009 paiku (kui ma olin 9-aastane). Tegu oli sülearvutiga, mis oma olemuselt selline pontsakam ja raske. Samas võrreldes arvutimuuseumide eksponaatidega oli ta siiski tänapäevane. Meil on ta siiani olemas ja kuigi tema aku on olematu ja ta töötab aeglaselt, saame teda vajadusel ikka kasutada.
E-muuseumite plussid ja miinused
Uurisin mitmete maailmakuulsate muuseumite kodulehekülgi. Varem polnud ma tulnud isegi sellisele mõttele, et muuseumid võiksid oma eksponaate tasuta vaatamiseks üles panna. Mulle meeldis Briti muuseumi puhul võimaluste rohkus. Näiteks pakuvad nad taskuhäälingut, mis räägib muuseumitöötajate kardinatagusest elust. Ette võetakse teadlased, autorid, artistid ja arutletakse nende mälestuste ja töö iseloomu üle. Lisaks pakub Briti muuseum ka audiotuuri võimalust. Louvre'i muuseumi virtuaaltuuri juures meeldib mulle, et kaamera liigub rahulikul sammul läbi kogu muuseumi. Täpselt selline tunne, nagu ise oleks sealsamas.
Muidugi on kehvemaidki pooli. Näiteks pakub Briti muuseum võimalust muuseumi lähemalt uurida Google Street View abil. Ma pean ise klikkima kohta, kuhu kaamera järgmiseks liigub. Iseenesest pole see üldsegi paha, aga üleminek ühest asukohast teise paneb pea ringi käima -- pilt muutub uduseks, laeb paar sekundit ja potsatab kaamera siis õiges kohas uuesti maha. Kui nõnda klikkida mitmeid minuteid järjest, siis muutub see ebameeldivaks. Lisaks ei meeldinud mulle väga Versailles paleed tutvustavad videod. Nad näitasid vaid eksponaate, mitte seda, kuidas kaamera astub ühest kohast teise. Mulle meeldib just tunne, et ma olen koha peal ja vaatan ringi, mitte ei vaata lihtsalt pilte.
Virtuaalmuuseumite õppetöös kasutamise miinuseks on inglise keel -- nooremad õpilased kindlasti ei mõista kõike, mida muuseum neile pakkuda üritab. Ja tegelikult on see probleem ka gümnaasiumis, sest mitte kõigil pole keeletaipu. Lisaks on tähelepanu väga kerge kaduma, kui pole ise füüsiliselt kohal. Kui ka anda õpilastele ülesanne, mis hõlmab e-muuseumite külastamist, siis nad suuresti klikiks video, virtuaaltuuri või kodulehe kiiresti läbi ja kirjutaks üles mingisuguse kokkuvõtte. Juurde see midagi ei annaks, kuigi idee on ju vahva.
E-arvutimuuseum
Kui arvutimuuseum peaks tegema endale interaktiivse veebikeskkonna, siis mulle meeldiks justnimelt variant, kus kaamera astub rahulikul sammul läbi muuseumi, aeg-ajalt peatub eksponaatide juures ja näitab neid lähemalt (sarnasel põhimõttel nagu Briti muuseumiski). Kuigi teiste muuseumite lehtedel ma seda ei näinud -- nemad kõnelesid märksa kaugemast ajaloost -- siis oleks väga vahva, kui arvutimuuseumi veebilehel nähtavate eksponaatide juurde lisada pärisinimeste isiklikke kogemusi nende vidinatega. Võib-olla ühe-kahe inimese erinevad lood samasuguse asjanduse kohta. Väga vahva oleks, kui need siduda liitreaalsusesse: virtuaaltuuri saab panna pausi peale, inimene võtab oma telefoni välja ja kasutab vastavat äppi, et fikseerida ekraanil olev objekt. Seejärel on tal võimalik kuulda inimeste kogemuslugusid. Mina, kes ma üldse arvutitest ei huvitu, oleksin vägagi elevil sellise funktsiooni pärast.
Ma arvan, et praegune arvutimuuseumi veebileht on väga kasin. Kui ma vaatan neid eksponaate, siis 1) mul ei teki äratundmist ja 2) mitte miski ei püüa pilku. Juures on vaid tehniline info, millest ma midagi ei jaga. Seepärast mulle meeldikski, kui juures oleks aspekt, millega ma saan samastuda või mida ma mõistan (nt inimeste lood nendest vidinatest).
Kokkuvõtteks
Ma ei usu, et e-muuseumid asendavad füüsilist kohalkäimist. Õhkkond, asukoht ja võimalus 3D ruumis ise oma silmadega näha ja uurida on ikka üle kõige. Õpilastele saab kindlasti koostada erinevaid ülesandeid e-muuseumite lehti kasutades, kuid võimalusel oleks parem ikka ise kohale minna.